Vesiehitis (ingl. k hydraulic structure) on jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav rajatis, vesiehitus (hydraulic construction) aga tegevus, mis hõlmab igasuguste ehitiste rajamist voolu- või seisuvette. Vesiehitiste liigitus ·vett paisutavad ehitised (paisud); ·veejuhtmed: kanalid, kraavid, torustikud, tunnelid, rennid vms; ·veehaarded, mille kaudu võetakse jõest, järvest, merest, maa seest vett; ·veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett (sh nt heitvett reoveepuhastist); ·vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid; ·veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; ·kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms. Vesiehitiste liigitus
seisund oluliselt ei halveneks ning et oluliselt ei setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Kogutud vaatlusandmete kasut hüdrol kahjustataks põhjaveekogumiga seotud maismaa Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete arvutustes: Maxvooluhulki on vaja teada, kui ökosüsteeme rannikuv pinnav maismaa pool moodustumise tõttu. Jõe alamjooksul voolukiirus projekteeritakse vesiehitisi. Veelaskmed joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel aeglustub niivõrd, et kaasatoodud uhtained mõõtmestatakse arvutusliku maxvooluhulga merepoolse lähtejoont, millest mõõdetakse langevad põhja. Setete kuhjumise tõttu mõni jõgi läbilaskmiseks. Arvutusvooluhulk oleneb ehitise territoriaalvete ulatust, lähimast punktist, ning hargneb mitmeks harujõeks, mis võivad, aga ei klassist ning määratakse maksimumvooluhulkade
juba mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept-oktoobrikuuni. Madalvee võivad katkestada suvised sademed. Talvine madalvesi algab detsembri lõpus ning võib kesta märtsikuuni, seda võivad katkestada suladest põhj tulvad. Kogutud vaatlusandmete kasut hüdrol arvutustes: - 15 - Maxvooluhulki on vaja teada, kui projekteeritakse vesiehitisi. Veelaskmed mõõtmestatakse arvutusliku maxvooluhulga läbilaskmiseks. Arvutusvooluhulk oleneb ehitise klassist ning määratakse maksimumvooluhulkade tõenäosuskõveralt. Minvooluhulkasid on vaja teada, kui proj veevarustust, sh kalakasvatuses selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend: Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on äravoolunorm. Et
Kevadised maksimumvooluhulgad on kõige suuremad (maksimaalne äravoolumoodul üle 100 l/(sּkm2)), nende suurus oleneb peamiselt lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 30–40% aastaäravoolust. Mida suurem valgla, seda kestvam suurvesi.Maksimumvooluhulki on vaja teada, kui projekteeritakse vesiehitisi. Veelaskmed mõõtmestatakse arvutusliku maksimumvooluhulga läbilaskmiseks. Tippvooluhulgad – Eesti jõgedes kevadel lume sulamisel ja sügisel, kui tugevad sajud. Kevadised tipud – sügisestest tavaliselt suuremad, nende suurus oleneb peamiselt lumevee- ja pinnases oleva vee varust. Kui pinnases vett vähe, siis imbub suur osa sulaveest maasse. Tippvooluhulga suurus sõltub: Lume sulamisekiirusest Pinnase külmumissügavusest
annaabi.ee 
