Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui jää lõpetab veekogudelt sulamist. Äralend on alles oktoobris, salkadena. Oma elupaigaks valib tuttpütt koha, kus teda võimalikult vähe häiritaks: näiteks pilliroo- või kaislatihniku. Nii on tal alati, kuhu hädaohu korral peitu pugeda. Üks tingimus on tal aga veel: roostiku sees peab leiduma lahtiseid veelaike, kus oleks võimalik vaikselt kalu jahtida. Kalad ongi tema põhitoit. Tuttpütist rääkides ei saa mööda minna ka tema huvitavast pulmatantsust. See algab linnupaari teineteisele vastu ujumisega, siis tõusevad nad kõrgele vee kohale püsti, kaovad jälle vee alla, toovad teisele taimi ja nii muudkui tantsivad. Kõike mängu saadavad huvitavad häälitsused. Lõpuks ehitab tuttpütipaar koos pesa, millest vaid väike osa on vee peal. Tähele on aga pandud,
Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui jää lõpetab veekogudelt sulamist. Äralend on alles oktoobris, salkadena. Oma elupaigaks valib tuttpütt koha, kus teda võimalikult vähe häiritaks: näiteks pilliroo- või kaislatihniku. Nii on tal alati, kuhu hädaohu korral peitu pugeda. Üks tingimus on tal aga veel: roostiku sees peab leiduma lahtiseid veelaike, kus oleks võimalik vaikselt kalu jahtida. Kalad ongi tema põhitoit. Tuttpütist rääkides ei saa mööda minna ka tema huvitavast pulmatantsust. See algab linnupaari teineteisele vastu ujumisega, siis tõusevad nad kõrgele vee kohale püsti, kaovad jälle vee alla, toovad teisele taimi ja nii muudkui tantsivad. Kõike mängu saadavad huvitavad häälitsused. Lõpuks ehitab tuttpütipaar koos pesa, millest vaid väike osa on vee peal
annaabi.ee 
