Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Aia käsitluses tõi ta sisse alajaotused päevaaegade
(hommiku-, keskpäeva-, õhtu-aed), aga ka aastaaegade kaupa (kevad-, suve-, sügis-, talveaed)
ning asukoha järgi (mägi-, oru-, metsaaed). Ka liigitas ta aedu omaniku positsiooni ja jõukuse
alusel, lihtsa maainimese aed pole sarnane jõuka linnakodaniku omaga.
Hirschfeld innustas ka teisi ülikuid, mille tulemusena hakati 1774. a rajama Hohenheimi parki.
Eeskujusid võeti antiigist, hooned olid gooti stiilis, oja paisutati üles veelahkudega tiigiks. Oli ka
romantilisi rajatisi: nt Goethe aiamajake Weimaris Ilmi pargis.
Wörlitzi eeskujul tekkis 18. saj lõpul terve hulk parke. Wilhelmshöhe Kassel'is ja Hohenheim
(1774) Stuttgart'i lähedal on kujundatud romantilises stiilis. Viimane on eriti rikas mitmesuguste
meeleolukate detailide poolest. Põhiideeks on siin idülliline külake üles ehitatud rooma stiilis
varemete vahele.
Lääne-Saksamaal sai aedade-parkide kujundajana tuntuks Friedrich Ludwig von Sckell (1750-
1823)