Looduskaitse all olevad rändrahnud : Kunderi kivi ja Ivanni kivi. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: UueSaaluse ja Viitina mõisapark. Vaade Ihatsi külale Haanja kõrgustiku 3 kõrgemat tippu Eestis Suur Munamägi 318,1 m. Vallamägi 303,9 m. Kerekunno 295,8 m. Haanjamaa veekogud Kolme suurima Kahrila, Kavadi ja Vaskna järve pindala on vastavalt 35,2, 27,4 ja 23,6 ha. Haanja kõrgustik on veelahkmealaks Liivi lahe ja Peipsi järve vahel ning siit saab alguse enamik ümbruskonna jõgedest.
Rohkesti kasutatakse nende veekihtide vett Tallinnas ja selle ümbruskonnas. Liigse vee võtmise korral võib neisse kihtidesse tungida aga soolane merevesi. Eesti aluspõhja kivimites, nende lõhedes ja poorides sisalduva põhjavee koguhulk ületab järvede veemahu 140 korda. See on suur veevaru, mis saab täiendust ka soode, järvede ja jõgede kaudu. Kõige intensiivsem on põhjavee täienemine tugevasti karstunud Pandivere kõrgustikul, mis on Eesti keskseks veelahkmealaks. Pandivere allikatest saavad alguse mitmed suured jõed: Pärnu, Jägala, Põltsamaa, Pedja, Valgejõgi jt. Pandivere kõrgustiku aluspõhi koosneb lõhelistest lubjakividest, seetõttu imbub sademevesi seal kergesti maa sisse. Maapealsete jõgede võrgustik on kõrgustikul seetõttu hõre. Rohkesti allikaid väljub ag, kõrgustiku jalamil, neist veerikkaimad Prandi Suurallikas, Esna allikad, millest saab alguse Esna jõgi, Norra allikad ja Oostriku Suurallikas (laius 10 m, pikkus 25 m) Endla
annaabi.ee 
