aluskorral juba kloriidset vett. Lõpetuseks loeks kokku Eesti põhilised põhjavee ladestikud: · Kvaternaaris sisaldavad kõik settetüübid rohkem või vähem põhjavett ja üldjuhul on tegemist pinnaseveega, sageli moodustab kvaternaari pinnasevesi aluspõhja veega ühtse põhjaveekihi · Devonis on kolm põhjaveekihti: ülemdevoni, keskdevoni ja kesk-alamdevoni · Siluri ja Ordoviitsiumi kihtides on ühine siluri-ordoviitsiumi veeladestik, mis on vettkandev ülemises, maapinnale kõige lähemas kuni 70 meetrises osas · Ordoviitsimi-kambriumi veeladestik paikneb samanimelistes liivakivides ja on oluliseks tsentraliseeritud veesaamise allikaks, eriti kui ülemised ordoviitsiumi veekihid on saastunud · Kambriumi vendi veeladestik jaguneb ida Eestis kaheks : voronka ja gdovi põhjaveelademeks. Kuna tegemist on kuni 70 m paksuste sinisavidega kaetud põhjaveega,siis on tegemist ka parimaga
mõjutada põhjavee kvaliteeti. Küsimused 1. Kirjelda põhjavee teket. 2. Miks on põhjavesi inimestele oluline? 3. Nimeta peamised saasteallikad, mis võivad mõjutada põhjavee kvaliteeti. Iseloomusta nende kahjustavat toimet. 4. Millega seletada põhjavee suurt osakaalu Taani ja Islandi veetarbes? --- 90 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ((Foto: Valaste juga Ida-Virumaal.)) ((Joonis: Ida-Virumaa veeladestikud: Kambriumi-Ediacara veeladestik, Ordoviitsiumi- Kambriumi veeladestik, Kesk-Alamdevooni veeladestik, Ülem-Keskdevoni veeladestik.)) Eestis on põhjaveekihid enamasti maapinna läheduses ja kergesti kättesaadavad. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem ja Lõuna- Eestis rohkem põhjaveekihte. Kulukam on veekihi kasutuselevõtt aladel, kus veekiht asub sügaval vettpidavate setete või kivimite all - nagu kohati Lõuna-Eesti moreenkõrgustikel ja Põhja-Eesti rannikualadel
annaabi.ee 
