Survepesur Survepesuri tööpõhimõtteks on surve tekitamine, mis suruks vee kõrgsurvevoolikust välja. Suure surve tõttu kulub vett mitmeid kordi vähem, mis aitab säästa veekulutusi. Survepesur on ka lisaks palju efektiivsem pesemise abivahend. Koduses majapidamises kasutatav survepesur ei pea olema ülivõimas, kuid arvestama peaks tema teiste kasutusvõimalustega. Koduses majapidamises kasutamiseks ning autopesuks piisab 100baarise rõhuga survepesur. Oluline on ka vee hulk, mida mustusekoldele lastakse, seega võiks pumba tootlikkus olla 400 l/h või üle selle. Kui survepesur ostetakse oma tarbeks, siis tööde ajakulu pole ehk kõige määravam tegur
kinni. Kõige suuremad veekulud on vanniskäimised ning pesemised (nõude ja enda). Iga pereliige käib korra päevas dussi all, peseb kaks korda päevas hambaid ning aeg-ajalt peseb keegi nõusid, kuid mitte pikalt. Korra nädalas kulub vett pesumasinas riiete pesemisele, lillede kastmisele ja pisiasjade puhastamisele. Linnas ja korteris elades ei oleks normaalne, kui veearved üüratult suured oleksid, sest siin ei saagi tohutid veekulutusi olla. 4. Lennukoridorid Millised lennukanalid üle Eesti lähevad? Eesti kohalt üle minevate lennukanalite kohta kahjuks infot ei leidnud. Küll leidsin aga üpris toreda internetilehekülje www.flightradar24.com kus näeb reaalajas ülemaailmselt toimuvaid lende. Foorumitest ja internetist otsides sobivat allikat, kus oleksid reaalsed lennukanalid kirjas, ei leidnud. Foorumites soovitati ainukeseks võimaluseks olevat Lennuliiklusteendindus AS süsteemi sissehäkkimist. 5
annaabi.ee 
