kuskilt valguskiirt. Liikusin ettevaatlikult, et mitte põrkuda vastu haukambri seinu. Sammude järgi tegin kindlaks, et kongi ümbermõõt on umbes viikümmend jardi (sada sammu). Ma komistasin ja kukkusin. Avastasin, et olin kukkunud kaevuääre juurde. Tänu komistusele pääsesin hukust. Roomasin tagasi seina äärde. Otsustasin sinna ka jääda, sest ma kartsin, et taoliseid kaeve võib kongis veel olla. Jäin magama. Ärgates leidsin enda kõrvalt leivapätsi ja veekruusi. Olin väga janune, seega tühjendasin kärmelt veekruusi. Kuid kruusi oli arvatavasti uimasteid lisatud, sest muutusin jälle uniseks ja magasin pikka aega. Kui ma ärkasin oli pimedus kadunud. Kuskilt paistis valgust. Märkasin, et olin kongimõõtmetega eksinud, selle ümbermõõt oli hoopis 25 jardi. Nägin ka kongi keskel seda sama kaevu, mille lõugade vahelt olin napilt pääsenud. Minu õnneks oli see kongis ka ainuke. Ma lamasin selili madalal puuraamistikul. Olin pika, sedelgavööd
saul kadestas taavetit ning mitu korda üritas teda tappa, joonatan kaitses teda korduvalt ning lõpuks siiski taavet jätkas oma teenistust sauli juures. taavet magava sauli juures. sauli vihavaen muutus a9na suuremaks ning saul otsustas ta lõplikult tappa. taavet põgenes koos sõpradega mägedesse, saul jälitas neid sõjaväega. taavet sai teada kus saul ööbib ning läks abisaiga sinna. abisai tahtis ta tappa, kui taavet keelas, sest jumal karistab teda ise, nad võtsid kaasa ta piigi ja veekruusi ning läksid. taavet läks vastsmäe otsa järmine päev ning näitas talle veekruusi ning piiki, saul kutsus ta enda juurde kuid taavet ei läinud., saul pöördus koju. taavewti võidmine kuningaks. taaveti juurde tuli kord mees, kes ütles et saul ja tema poeg joonatan surid lahingus vilistite vastu, taavet jäi kurvaks ja laulis nende nimel nutulaulu. pärat seda asus taavet jumala käsul hebronisse elama, juda mehed võidsid taaveti juuda soole kuningaks. ta oli neile kuningaks
olendit murda, poleks vaja olnud nii ülearu palju kannatusi ega piinu. Esmeralda oli pimedusse kadunud, maha maetud, mulda pandud, elavalt kinni müüritud. Kes teda varem oli näinud naervana, päikese käes tantsivana, oleks jahmatanud teda siin sellises seisundis nähes. Ta oli külm nagu öö, külm nagu surm, ükski tuuleke ei mänginud ta juustega, ühegi inimese hääl ei ulatunud ta kõrva, ükski päikesekiir ta silma. Ta konutas murtuna, aheldatuna maas, veekruusi ja leiva kõrval õlgedel veeloigus, mis kongi rõskusest oli tekkinud. Ta ei liigutanud 309 ennast, peaaegu ei hinganudki, sest ta oti kao tanud võime isegi kannatusi tunda. Phoebus, päike, keskpäev, avar taevas, Pariisi tänavad, tantsud käteplagina saatel, armastuse magusad sosistused ohvitseri seltsis, seejärel preester, vanaeit, puss, veri, piinamine, võllas -- see kõik libises küll veel läbi ta meelte kord laulva ja kullast särava nägemusena, kord koletu
annaabi.ee 
