Leektorudes, mida ümbritseb vesi toimub soojuse ülekanne. Vesi soojenedes tõuseb ülespoole ja satub aururuumi, kust läbi tarbimisklapi tagasi tarbijateni suunatakse. Seoses olulistest puudustest (pikad, rasked,kohmakad) taolisi katlaid tänapäeval enam ei kohta vaid kohtab vertikaalsete torudega veetorukatlaid ja termoõlikatlaid. Veetorukatlad-on selline katel, kus vesi tsirkuleerib torude(enamastivertikaalsete) sees, mis ühendavad alumist(või ka alumisi) veekollektorit ülemise veeaurukollektoriga moodustades torude ekraane. Küttekoldes tekkinud kuumad gaasid läbivad torudest ja annavad soojuse torudes tsirkulleerivale veele. Vahetult ennem gaaside väljumist katlast on sageli nn suitsutorusse paigaldatud õhu-ja vee-eelsoojendid, kateldest väljuvad gaasid, mis omavad veel küllaltki kõrget temperatuuri annavad suure osa jääksoojusest katlasse puhutavale õhule ja katlassepumbatavale toiteveele. Sellist toitevee eelsoojendit nim.Ökonomaiseriks. 14
küttepinnad nii, et need on üleni vee all. Leektorukatlad võivad olla horisontaalsed või vertikaalsed. Konfiguratsioonilt võivad leektorukatlad olla pöörd- või ühe gaasikäiguga. Veetorukateldes liigub vesi ja aur torudes, mida väljastpoolt uhuvad kuumad gaasid. Torude kimbud on ühendatud erinevatel tasapindadel asetsevate kollektoritega, millest ülemine on osaliselt vee, osaliselt auruga täidetud vee-aurukollektor, üks või rohkem alumist kollektorit e. veekollektorit aga täidetud veega. Konfiguratsioonilt, sõltuvalt kollektorite, aurutus- ja langetorude ning lisaküttepindade paigaldusest, eristatakse sümmeetrilisi, asümmeetrilisi ja sektsioon veetorukatlaid. Sümmeetrilistes ja asümmeetrilistes kateldes on kollektoreid ühendavad aurustus- ja langetorukimbud paigaldatud horisontaaltasapinna suhtes 30-90º alla ja seetõttu nimetatakse neid ka vertikaalveetorukateldeks. Sektsioonkateldes on kollektoreid ühendavad torukimbud
annaabi.ee 
