Põhjavee tase ei muutu, sest põhjavett ei tarbita. Energiakaev Soojus kivisest aluskihist või põhjavee tasandilt tuuakse üles puuraukude kaudu. Kui energiavajadus on suur, siis võib mitmed puurkaevud omavahel kokku ühendada. Puuraugus kaks augu põhjas liituvat toru. Neis kogumistorudes voolab külmakandja. Ei kahjusta põhjavett Surutakse puurauku kuni kivise kihini terasest manteltoru. Veekollektor Väga hea soojusallikas soojuspumbale Veekogud peavad olema küllalt suured ja sügavad Luba keskkonnateenistuse poolt Paigaldatakse kas tiiki või järve. Maasoojusenergia plussid küttekulud on madalaimad võrreldes: turba, kivisöe, brikett, puu, gaas, petrool- ja õliküttega torustiku eluiga on Lääne kogemuste järgi 20-25a. 3- kuni 4 kordne kasutegur tavalise elektrikütte ees Keskkonnasõbralik Võimalik toota elektrit Kasutada suvel jahutusena
Eestis on olemas ressurss madalatemperatuurilise geotermaalse energia kasutamiseks, mis sobib kasutamiseks nii kütteks kui ka jahutamiseks. Samuti kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa 16 °C ja puudub info Eesti maakoore süvakihtide soojusenergia kohta. Eestis on kasutusel peamiselt neli erinevat kollektorit: maakollektor, soojuspuurauk, energiavai, energiakaev, veekollektor. Tulevikus võiks Eestis iga elumaja või ühiskondlik hoone kasutada geotermaalenergiat ühe osa kütte või jahutusena. Kasutatud allikad http://geothermal.org.ee/ http://eprints.tktk.ee/1212/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taastuvad_ener giaallikad_argo.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Geotermaalenergia
.........................................................................................14 Maasoojuspumpade eelised:..................................................................................................14 Maasoojusenergia liigid........................................................................................................15 Maakollektor.....................................................................................................................15 Veekollektor......................................................................................................................15 Energiakaev.......................................................................................................................15 Põhjavesi...........................................................................................................................16 Otseaurustumisega maasoojuspumbad............................................................
vastu. Seetõttu on veetorukatelde sissekütmise aeg palju lühem ja aurutootlikkuse reguleerimine vastavalt auru tarbimisele operatiivsem. Teiselt poolt aga peavad veetaseme regulaatorid väikese veekoguse tõttu katlas toimima täpselt ja kiiresti. Kõrgete soojuskoormuste tõttu on ka nõuded toitevee kvaliteedile oluliselt rangemad. Joonisel on kolme kollektori ja ühe gaasikäiguga ning lisaküttepindadega veetorukatla põhimõtteskeem. Vee-aurukollektor 1, veekollektor 2 ja ekraanikollektor 3 koos neid ühen -davate torudega 8 ja 9 moodustavad tugikonstruktsiooni, millele on üles ehitatud kogu katelagregaat. Katel toetub laeva vundamendile alumiste kollektorite 2 ja 3 tugede kaudu, kusjuures neljast jalast on vaid üks fikseeritud jäigalt vundamendi külge ja teised ainult toetuvad sinna (ning seda termopaisumiste tõttu). Kollektorite külge monteeritud profiilterasest sõrestik koos sellele kinnitatud lehtterasest katteplaatidega moodustab õhu-
annaabi.ee 
