Toponüüm ehk Kohanimi
Nt Aafrika, India, Läänemeri, Kasari jõgi, Püreneed, Pandivere kõrgustik, Jõmmsoo, Vormsi,
Paluküla. Toponüümide hulgas võime eristada väikekohanimesid ehk mikrotoponüüme, mis
on väiksema geograafilise objekti (rändrahnu, koopa, heinamaa, puu, tänava, talu, maja,
ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja
plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild . Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin .
Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste
objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu
Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Kivisild, Munkadetagune torn, Niguliste kirik).
Kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib toponüümia. Vahel öeldakse ka
toponüümika, aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit, nt
vadja toponüümika, Põhja-Tartumaa toponüümika