Eesti taimestik
Sõnajalatüübi rohurindes domineerib
naistesõnajalg, kodominantidena leidub laane-ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputkejt. Angervaksa
kasvukohatüübile on omane angervaksa ja soo-koeratubaka domineerimine, sinihelmika tüübile lisaks nimiliigile ka
sookastiku ohtrus.
Rabastuvad metsad arenevad toitainete vaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need
metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, veekogunedes kulgeb areng
raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendus võrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes
domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud,
alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika
kasvukohatüüpe.
Kõdusoometsad on kujunenud sügava turbalistest madal- ja siirdesoo metsadest pikaajalise kuivendamise
tulemusel
annaabi.ee 
