Eesti imetajad
iseseisvuvad. Põhiliselt üksikeluviisiga, uruga seotud vaid pesakonnaperioodil. Talvel pole uruga seotud.
Vaenlased hunt, ilves, kotkad, pegadele kakud.
KÄHRIKKOER (nyctereutes procyonoides) - hallikaspruun kuni mustja seljapoole ja kollakaspruuni
kõhupoolega pika karvkattega kiskja, näol pikkadest karvadest põskhabe, Elupaiga suhtes pole nõudlik, elab
rikkaliku alusmetsaga leht- ja segametsas, põõsa- ja kõrkjarikkal veekogukaldal. On segatoiduline -
kahepaiksed, pisiimetajad , putukad, marjad, viljad, juured, raiped, lindude munad ja linnupojad. Jooksuaeg
on tavaliselt kevadesulade ajal veebr-märts. Tiinus 60 päeva, kutsikaid 4-10, imetamine umbes 1 kuu, 4-
14
kuuselt saavad iseseisvaks. Tegutseb peamiselt hämaras ja öösel. Ainukesena koerlastest on tal taliuinak,
mis sulailmade korral katkeb. Urg on lihtne, kasutab ka teiste liikide urgusid
annaabi.ee 
