Eesti loodusgeograafia
täielikult (seal olid mandrilised tingimused sellel ajal). Esindatud on erinevad
setendid jämedateralised liivakividest kuni savideni. Alates Tallinna
meridiaanist lääne poole leiame liivakivi ja savi vahekihtidega aleuriite;
Rakverest itta aga ilmub ka Kotlini savikiht, mis pakseneb ida suunas. Eestist
ei ole vendi merelistest setetest faunajäänuseid ega elutegevuse jälgi leitud,
ilmselt ei olnud siinne magedaveeline veekodu, kus liiva- ja saviained kiirelt
kuhjusid, organismidele soodne. Leitud on taimseid jäänuseid (vetikad).
Vendi setendid Eestis ei paljandu. TÄHTSUS : suured reostumata
põhjaveevarud (kambriumi-vendi põhjaveekompleks).
Kambriumi ladestu – Vendi ajastule järgnes Eestis pikem maismaaline
periood, mille vältel kanti minema ka osa Vendi setetest. Kambriumi algul
(570-480 milj a t) oli Eesti lõunapoolkeral külm- ja parasvöötme piirimail ning
annaabi.ee 
