Kui mulda hoida tingimustes, kus selle kohas olev õhu relatiivsus on alla 40%, siis muld atsorbeerib – seob vett. Tekkinud vett hoitakse jõuga kinni. Selline vesi külmub -78oC juures. Sellel veel puudub elektrijuhtivus, sest selles vees ei lahustu elektrolüüdid. Taim seda vett kätte ei saa. 5) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi mullas e. keemiline vesi. Saavutub siis, kui ka vedelal kujul vesi tungib mulda. Tekib mullaosakese ümber veekirme. Taim saab seda vett kätte. Mida jämedateralisem muld seda paksem veekiht ja paremini saab taim vett kätte. Liivadest saab taim paremine vett kätte, kui savist. 6) Vaba vesi mullas (kapillaarvesi ja gravitatsioonivesi) Seondub mulla kapillaaridest õõned, käigud. Vihmavesi tänu gravitatsiooni jõule nõrgub ja moodustub põhjavesi. Liivade puhul tõuseb alt üles 30-50 cm vett kapillaarides.liivsavides mitmeid meetreid, aga aeglaselt
Taim seda vett kätte ei saa. Maksimum ansitooriniiskus Wma %. Kui vee ansitsioon kestab edasi siis seotakse uusi .............. mulla ümber. Maksimum hübroasuoobsus niiskus, kui mulla nahal ! olev relatiivsus niiskus on viidud küllastum. (- 96% h 31,5 Wmh% = Wnärb närbumspunkti aste) 5) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi mullas e. keemiline vesi. Saavutub siis, kui ka vedelal kujul vesi tungib mulda. Tekib mullaosakese ümber veekirme. Taim saab seda vett kätte. Mida jämedateralisem muld seda paksem veekiht ja paremini saab taim vett kätte. Liivadest saab taim paremine vett kätte, kui savist. 6) Vaba vesi mullas. Seondub mulla kapillaaridest õõned, käigud. Vihmavesi tänu gravitatsiooni jõule nõrgub ja moodustub põhjavesi. Liivade puhul tõuseb alt üles 30- 50 cm vett kapillaarides