oludes vähemalt 3040 aastat. Rea liikmed peal, sees ja kohal kirjeldab veeringe. (suur & Äravool, peam näitajad: Äravool isel järjestatakse kahanevasse ritta ning arvutatakse väikene)!! Veebilanss on mingi maa-ala, veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana iga rea liikme empiiriline tõenäosus. Seejärel veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap- Q, mahuna W, veekihina h või kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on vastavad empiirilised tõenäosused vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja. Veeringes mingi ajavahem T jooksul valglast jõkke, järve, tõenäosuspaberile. Siis arvutat teoreetilise osaleva vee keskmine hulk ei muutu
alusel ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja maa külmumisastme põhjal. Äravoolu mõjut meteoroloogilised (sademed ja aurumine) ning geograafilised tegurid - 14 - (valgla suurus, lang, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ning kliima muutumine. Äravool, peam näitajad: Äravool isel veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, mahuna W, veekihina h või äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on mingi ajavahem T jooksul valglast jõkke, järve, merre või mingist jõe ristlõikest läbi voolanud vee hulk W =Q T (m3 või km3) Äravoolukiht h on mingi ajavahemiku jooksul valglast jõkke, järve, merre vm voolanud vee hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) ARVUTAMINE
läbinud vedeliku hulka (W). Q = W/T; Q = F*v=m2*m/s 2. Äravoolumaht (W,q). Summaarne vooluhulk sõltuvalt ajavahemikust (aasta, kuu, päev, m3, km3). W = Q*T T – sekundite arv selles ajavahemikus. Sekundite arv ööpäevas 86 400 3. Äravoolumoodul (M). Iseloomustab veehuka, mis voolab ära ajaühikus 1 km2-lt (l/s*km2) M = 1000*Q/F F – valgala pindala, km2 4. Äravoolukiht (Y,h). Äravool esitatud veekihina või selle paksusena, et oleks lihtsam võrrelda sademete summaga. h = 31,5 * M M = 0,0317*h (aastas) h = W/F*103 N perioodi jaoks: h = M*N M = h/N N = 2,59 – 30 päeva 5. Äravoolunorm – pikaajaline keskmine äravool või vooluhulk (m3/s) või moodul: , n – vaatlusaastate arv 6. Äravoolutegur η(a). Äravoolukihi (h) ja sademete S msamal perioodil maale langenud, suhe.
annaabi.ee 
