Eesti geograafia
Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja, kesk, ja LääneEestis. Vett saab juba
515 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest pumbatakse tänapäeval sügavamatest
puurkaevudest. LõunaEestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel.
Kambriumi ja ordoviitsiumi lubjakivid on kohati suurte lõhedega, mille kaudu liigub vesi sügavamale, kuni jääb
pidama kambriumi savidel. Need veekhid ei ole eriti veerikkad. Sealt pärit põhjavesi toidab PõhjaEesti paekalda
jalamil olevaid allikaid.
kambriumivendi liivakivides seevastu peituvad suured põhjaveevarud. Neid sab kätte puurkaevudest, mis paiknevad
PõhjaEesti rannikul. Rohkesti kasutatakse nende veekihtide vett Tallinnas ja selle ümbruskonans.
Aluskorra pealmises murenud graniidikihis on samuti põhjavett. Seda vett Eestis ei tarvitata, küll aga Soomes, kus ta
paikneb maapinnale palju lähemal.
26
annaabi.ee 
