Naftareostuse mõju keskkonnale
Massimeediast
saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte
surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa
veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib
suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse
likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt
õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju
see konkreetselt avaldab vee-elustikule. Kuidas tekib naftareostus ning millised on
tagajärjed veekeskkonnale ja ökosüsteemile? Me näeme,et probleem on olemas, kuid
mida täpsemalt on tehtud vältimaks naftareostusi?
Nafta on orgaaniline loodusvara, mis inimese jaoks näib kui vedelik ebamaine: haiseb,
määrib, kleepub ja on oma olemuselt toksiline. Naftareostuse süüdlaseks võib pidada,
kasvõi kaudselt, inimest ise