Tehnika ajalugu
Langeva raskusega käitatava mehaanilise kella töö põhineb regulaatoril, mis
kindlate ajavahemike järel peatab kellamehhanismi liikumise. Selle päritolu on ähmane.
Hiinlased kasutasid ka vesirattaga käitavat kella juures regulaatorit(1088 a.).
Euroopas kirjeldas Villard de Honnecourt 1250. a. paiku algelist regulaatorit, mis võimaldas
inglikujul alati käega Päikesele osutada, see sarnanes aga vähe spindelregulaatoriga. Juba 13.
saj. Võis mehaanilisi kelli olla, kuna tähistus veekelladega ühesugune, pole võimalik selgust
tuua. Varasemad kindlamad andmed spindelregulaatoritega mehaaniliste kellade kohta on
1340. aastast. Vedruga käitavad kellad ilmusid 1450. aastaks. Enne sajandi lõppu võeti
kasutusele nüüdisaja tasku- ja käekelladest tublisti suuremad kantavad kellad. Need nõudsid
täpsemat tööd kui ühegi varasema masina ehitamine. On öeldud: nüüdisaegne masinaehitus
on sündinud kellassepa meisterlikkuse ja veskiehitaja oskuste armastusabielust.