Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
kastehein ja kollakas kastehein ning liiv-merisinep. Paljudes madalates lahtedes
ulatuvad hüdrolitoraali ka roostikud.
Sublitoraal ulatub paguvee alampiirist põhjataimestiku alampiirini. Pehmel põhjal
kasvavad peamiselt kare mändvetikas, pikk merihein, keerd-heinmuda, kamm-
penikeel ja agarik, kõval põhjal on valdavad põisadru, agariku kinnituv vorm ning
pruun- ja punavetikad.
Pelagiaalis ehk veekehas kasvav taimestik (fütoplankton) areneb Läänemeres ainult
ülemistes veekihtides, kus on piisavalt valgust – mere avaosas kuni 50 m sügavuseni,
lahtedes kuni 20 m sügavuseni. Fütoplanktoni liigiline koosseis ja arvukus muutuvad
aastaajast sõltuvalt tugevasti. Liigi- ja isendivaeseim on see talvel, mil valdavad
ränivetikad, kõige rikkalikum aga kevadel, eriti lahtedes, kuhu suured jõed kannavad
biogeenseid aineid