Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele
sellises olukorras vajalikul tasemel hoida, vähendades normaal- se temperatuuriga
keskkonnaga võrreldes märksa ulatuslikumalt verevoolu siseelunditesse. Sellega on seletatav
tõsiasi, miks vastupidavustööl kuumas kliimas suureneb oluliselt maksa- ja neeruvaevuste
esinemissagedus. Kuumas kliimas, võrreldes harjumuspärase keskkonnaga, suureneb
higieritus nii puhkeseisundis kui ka kehalisel pingutusel, mis paratamatult suurendab
organismi veekaotusi. Kehalisel tööl väheneb südame löögimaht enam- vähem
proportsionaalselt üldise veekaotuse määraga, samas suureneb südame löögisagedus ligikaudu
kaheksa löögi võrra minutis iga liitri kaotatud vee kohta. Viimane asjaolu võimaldab
vaatamata löögimahu langusele võrdlemisi efektiivselt säilitada südame minutimahtu. Nii on
leitud, et submaksimaalsetel koormustel inimese südame minutimaht kuumas ja normaalse
temperatuuriga keskkonnas oluliselt ei erine