6 2) sätestab nitraaditundlike alade kehtestamise korra 3) määrab lämmastiku andmise normid haritava maa ühe hektari kohta 4) loetleb piirangud, mida võib rakendada kaitsmata põhjaveega aladel 5) määrab väetamise, taimekaitsevahendite kasutamise ja sõnnikuhoidmise korra allikate ja karstilehtrite ümbruses 6) paneb paika maakasutuse 7) määrab veekaitsemeetmete tõhususe hindamise js kitsenduste ning kohustuste korrigeerimise 8) sätestab nitraaditundliku ala tegevuskava koostamise ja korrigerimise korra (RT I 1994, 40, 655). Nitraaditundliku ala valitseja, valitsemine ja kitsenduste kehtivus on reguleeritud Veekaitse seaduse paragrahviga 264 (RT I 1994, 40, 655). 3.2. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse- eeskiri Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri on kehtestatud
Vabariigi põhiliseks joogiveeallikaks on mage põhjavesi, mis Lõuna- ja Kesk-Eestis on seotud kvaternaari, ülem-devoni, ülem-keskdevoni, keskdevoni, siluri-ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi veekompleksi või -kihiga. Enamasti tuleb Eesti põhjavett joogiveeks kasutamiseks töödelda. Maapinnalähedase veekihi põhjaveevaru korral, mis enamasti on reostuse eest looduslikult kaitsmata, on tähtis veehaarde sanitaarkaitseala kehtestamine ja vajalike veekaitsemeetmete rakendamine veehaarde ümbruses. Veeettevõtte, s.t vee kasutaja seisukohalt on oluline, et põhjaveevaru määramine tagaks vajaliku vee koguse ja kvaliteedi säilimise varu kehtivusperioodil. Piisava veevaru puudumise korral on liivaaladel võimalik põhjaveevaru täiendada pinnavee arvel, luues nii põhjavee tehisvaru. Eestis on kõige paremad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised eeldused põhjavee tehisvaru loomiseks Tallinna külje all Männiku liivikul.
annaabi.ee 
