Eesti olukord veel hea, sest siin on suured põhjavee varud. Kuid see ei pruugi jääda nii, sest põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Juba praegu võib välja tuua Eesti probleemid seoses põhjaveega. Üks nendest on see, et oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega, mis on toonud kaasa põhjavee reostumist suurtel aladel ning Kirde- Eesti tööstuspiirkonnas on põhjavee seisund juba halvenenud. Üldiselt on Eesti veekaitsemeetmed ja allikate, karstialade kaitse ebapiisav, mis on ohtlik Pandivere veekaitsealal, sest just seal asub suur osa Eesti põhjaveest. Eesti keskkonnastrateegias on esile toodud põhjaveega seonduvalt järgmised probleemid: 1. Oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega see on toonud kaasa põhjavee reostumise suurtel aladel 2. Jääkreostuskolded ohustavad senini inimese tervist ja põhjavett; 3
Välisõhukaitseks tuleb: · Piirata inimtegevuse mõju · Tarbida energiat säästlikult · Kasutada kvaliteetkütust · Vähendada autotranspordi mõju · Kasutada linnas ühistransporti, jalgratast · Eelistada tooteid, mis ei sisalda freoone · Käituda mõistlikult ja heaperemehelikult · Osaleda metsaistutustalgutel · Järgida seadusi Veekeskkonna põhilisi ohustajaid ja esinevaid probleeme: · Kohatine põhjavee defitsiit ja saastatus · Ebapiisavad veekaitsemeetmed · Happevihmad ja pinnaveekogude eutrofeerumine · Veekogude saastamine heitveega · Rannikumere eutrofeerumine jõgedest tuleneva puudulikult puhastatud ja puhastamata reoveega · Õlireostusriski suurenemine ja ohtlike ainete kuhjumine setetes ja vee-elustikus Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida: · Olme- ja tööstusreovee põhjalik puhastamine enne loodusesse juhtimist · Saastetasud ja trahvid loodus- ja veekeskkonna rikkumise eest
Eesti keskkonnastrateegias on esile toodud põhjaveega seonduvalt järgmised probleemid: · Oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega see on toonud kaasa põhjavee reostumise suurtel aladel · jääkreostuskolded ohustavad senini inimese tervist ja põhjavett; · põhjavee seisund on halb KirdeEesti tööstuspiirkonnas; · lokaalselt on põhjavesi reostunud ülisaaduste ja lämmastikühenditega; · veekaitsemeetmed on ebapiisavad Pandivere veekaitsealal, kus moodustub suur osa Eesti põhjaveest; · ei ole selge kõigi seni kasutatavate põhjaveekihtide vee joogiveeallikana · kasutamise ohutus tervisele, vee puhastamise teostatavus ja majanduslik otstarbekus; · jätkub põhjavee reostamine ohtlike ainete lohaka hoidmise, pinnasesse juhitava reovee ebapiisava puhastamise ja keskkonnanõuetele mittevastava silo- ja sünnikukäitluse tõttu;
..60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveesetted on stabiliseerimata orgaanilise aine (hapnikutarve), tõvestavate mikroobide ja raskmetallisisalduse pärast keskkonnaohtlikud. Mõnd liiki reoveest (nt. olmeveest ja toiduainetööstuse reoveest) eraldatud reoveesetet võib pärast töötlemist kasutada väetisena või söödatoorainena. Et setet tekib palju (1...3% reovee hulgast), on selle käitlus reoveepuhastuse raskemaid ja kulukamaid protsesse (30...40% puhastuskuludest). Veekaitsemeetmed 1. Tehnoloogilised peavad kuuluma kõikide tehnoloogiate, tootmiste juurde. Sellest tulenevalt vähem reovett, vete puhastus, taasringlus. puhastus ettevõte 2. Tagavara või kaitserajatised avariide puhuks, ennetav töö, pidev ja õigeaegne järelvalve. 3. Hüdrotehnilised meetodid veehoidlad, kanalid, poldersüsteemid. 4. Melioratiivsed meetodid polderalad (meil ei ole enam ühtegi töös), metsade-põldude vaheldumine, kaitseribad, agrotehnika. 5
annaabi.ee 
