(Raudsep jt, 1993) Kui Eestis peaks siiski tekkima vajadus fosforiidi kasutamiseks, siis tundub kõige reaalsem olevat Toolse maardla evitamine, kusjuures tuleks ära kasutada ka katendis olevad maarded (diktüoneemakilt, aleuriitne kivi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Rakvere maardlaga seonduvad keskkonna- ja mäenduslikud probleemid on tunduvalt keerulisemad, pealegi asub see täielikult Pandivere veekaitsealal. Aseri fosforiit on suhtelislt rauarikas ja halvasti rikastatav, Tsitre maardla asub Lahemaa Rahvuspargi piires. (Raudsep jt, 1993) Arvatavasti pole sellist Eesti firmat, kes lähitulevikus suudaks fosforiiti kaevandada. Lääne-Euroopa ja USA firmadel loodetavasti pole tehnilisi raskusi meie fosforiidimaardlate keskkonnaohutuks evitamiseks, kui neil oleks selleks ainult huvi ja tahtmist. (Raudsep jt, 1993) KOKKUVÕTE
nõuab pidevat hoolt. Juba praegu võib välja tuua Eesti probleemid seoses põhjaveega. Üks nendest on see, et oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega, mis on toonud kaasa põhjavee reostumist suurtel aladel ning Kirde- Eesti tööstuspiirkonnas on põhjavee seisund juba halvenenud. Üldiselt on Eesti veekaitsemeetmed ja allikate, karstialade kaitse ebapiisav, mis on ohtlik Pandivere veekaitsealal, sest just seal asub suur osa Eesti põhjaveest. Eesti keskkonnastrateegias on esile toodud põhjaveega seonduvalt järgmised probleemid: 1. Oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega see on toonud kaasa põhjavee reostumise suurtel aladel 2. Jääkreostuskolded ohustavad senini inimese tervist ja põhjavett; 3. Põhjavee seisund on halb KirdeEesti tööstuspiirkonnas; 4
· Oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega see on toonud kaasa põhjavee reostumise suurtel aladel · jääkreostuskolded ohustavad senini inimese tervist ja põhjavett; · põhjavee seisund on halb KirdeEesti tööstuspiirkonnas; · lokaalselt on põhjavesi reostunud ülisaaduste ja lämmastikühenditega; · veekaitsemeetmed on ebapiisavad Pandivere veekaitsealal, kus moodustub suur osa Eesti põhjaveest; · ei ole selge kõigi seni kasutatavate põhjaveekihtide vee joogiveeallikana · kasutamise ohutus tervisele, vee puhastamise teostatavus ja majanduslik otstarbekus; · jätkub põhjavee reostamine ohtlike ainete lohaka hoidmise, pinnasesse juhitava reovee ebapiisava puhastamise ja keskkonnanõuetele mittevastava silo- ja sünnikukäitluse tõttu; · allikate ja karstialade kaitse on korraldamata Põhjavee seire
annaabi.ee 
