Teheran. Eksponeerib kuni seitsme aastatuhande vanuseid kunstiväärtusi. Teoseid: Dareios I audientsireljeef, ahhemeniidide ajastust pärinev kuldne lõvi-peeker, vana-pärsia jooginõu, Skulptor Shami loodud sõjamehe pronkskuju. Jaapan: Rahvusmuuseum Kyotos – Aadress: 527 Chayamachi, Higashiyama-ku, Kyoto. Eksponeerib Jaapani olulisemaid kunstiteoseid alates Heianist ja lõpetades Edo ajastuga. Teoseid: aastast 1127 pärinev rullmaal, mis kujutab veejumala poole pöörduvat palvetajat, Tawaraya Sotatsu maal graatsilistest kurgedest, Honami Koetsu kalligraafilised hieroglüüfid, Kano Motonobu “Faasanid ja pojengid.” Rahvusmuuseum Tokyos – Aadress: 13-9, Ueno park, Tokyo. Eksponaatide hulgas puugravüür, mis arenas Edo ajastul kõrgemale tasemele. Teoseid: Hokusai loodud puugravüür “Vaade läbi lainete Kanagawa rannikule,” Kitagawa Utamaro “Mao tund,” Heiji kodusõja aastatel (13
Selline kakk võidi siduda koja kõrvale kase otsa ka paar päeva enne Päikese taasilmumist. Päikesele toodi ohvreid jaanipäeval ja sügisel, aga ka suvel, et rohi hästi kasvaks. Päikesele joonistati teatud pilt, mis ümbritseti põhjapõdrasarvedest ,,aiaga". Laiemalt tuntud olid veel Tuulejumal ehk Tuulemees (Piegg-olmai), kes võis tuule abil juhtida põhjapõtru teatud suunas. Koltasaamidel on olnud tuntud Tuule-ema, nimetust kasutati eriti lõunatuule kohta. Veejumala ehk Veemehe (Tsähtts-olmai) poole pöörduti jaaniööl koskede läheduses. 85 Tuntud olid veel naisjumalused Maddar-ahkku ja Wirku-Accha, keda on peetud laenulisteks tegelasteks soome mütoloogiast. Maddar-ahkku tähendas ka esiema ning see on muutunud tänapäevases keeles peamiseks tähenduseks. Wirku-Acchat austati kui jahiõnne andjat. Seidas (sieidi, ka sihtti ehk hiis) arvati elutsevat seida jumalat või koha haldjat
annaabi.ee 
