Vertikaalkuivendust saab kasutada siis, kui liigvett on võimalik juhtida alumistesse pinnasekihtidesse. Sel juhul peab suhteliselt väikesel sügavusel olema suure veemahutavusega ja veega küllastumata pinnasekiht, mis suudab endasse mahutada kogu kuivendatavalt alalt tuleva vee. Polderkuivendust kasutatakse siis, kui liigvett ei ole võimalik isevoolu teel ära juhtida. Selle takistuseks võib olla kõrge veeseis suublas (vett vastuvõtvas veejuhtmes või -kogus) või maapinna liiga väike lang. Kuivendatav ala ümbritsetakse siis madalamast küljest tammidega ning kõrgemast kraavidega, liigvesi kogutakse kokku ja pumbatakse ära. Kolmatsiooni saab kasutada jõeluhtades. Uhtmeterikas vesi lastakse suurveeperioodil voolata luhale, kus uhtmed setivad ning tõstavad sellega maapinda. Kui põhjaveepind jääb endisele tasemele, ongi kuivendusefekt sellega tagatud.Üleujutusi reguleeritakse samuti jõeluhtades. Selleks
Looduslikel suublatel ei ole alati need nõuded täidetud. Madalikul voolavad jõed on soostunud luhaga, kõrge veetaseme ja väikese veeläbilaskevõimega. Madalikujõge iseloomustab meandrite rohkus: sellest tulenevad väike lang ja voolukiirus. Veejuhtmete reguleerimise põhjused 1. Veejuhe on ummistunud kas taimede, setete, kivide, kändudega vm. Ummistumine vähendab voolusängi ristlõike pindala ja suurendab selle karedust. Selle tulemusena voolukiirus väheneb ja täide veejuhtmes suureneb. 2. Veejuhtme ristlõige on kogu ulatuses väikeste mõõdetega. 3. Veejuhtme ristlõike suurus on muutlik - laiad lõigud vahelduvad kitsastega, sügavad madalatega. 4. Veejuhe on looklev, mistõttu lang ja voolu kiirus on väikesed. 5. Vesikonna äravoolureziim on ebaühtlane. Selle põhjuseks on vesikonna väike metsasus ja halvasti vett läbilaskvad pinnased. 6. Vee paisutamine hüdrotehniliste ehitistega. 10)Milliste abinõudega on reguleeritud suublaid?
annaabi.ee 
