1,1% naatriumiioonid. Nende mõju sarnaneb sulfaatide protsessidele, ent erinevus seisneb selles, et merevee mõjul reaktsioonide käigus ummistatakse betooni poore ja muudetakse veelgi vastupidavamaks. Sadamaalad, kus märgamise tagajärjel toimub aktiivne aurustumine, rikastub keskkond sooladega. See võimendab aga lainetuse kulutavat tööd ja ka külmumist-sulamist. Seetõttu on need piirkonnad rohkem haavatavamad. Lahendus ei peitu aga madala veejuhtimisomadustega tsemendi kasutamises ja õigetes lisandites või asendusmaterjalides, sest degeneratsioon ei põhjusta hävitavaid tulemusi paljudes kliimades. See põhjendab betooni nii levinud kasutuse sadamates. Hapete rünnak Segu tahenemise protsess on leeliseline, mistõttu võib tsementi pidada happekindlaks. Peamisteks ohtudeks on happevihmad sisaldades endas CO2 ja SO2, mis justkui sulatavad betooni. Mida madalam on PH tase, seda suurem on oht.
ning kiirendavad konsolidatsiooniprotsessi. Headetasapinnalise voolu omadustefa geosünteete paigaldatakse geomembraanide vastu kontrollimaks pinnasevee tase ning ära juhtima membraani vastu kogunevaid gaase. Kasutades geotejstiile dreenina, tuleks valida suhteliselt paks mittekootud materjal, millel on head dreenivad omadused mööda oma tasapinda. Premad tasapinnalise voolu tagamiseks on spetsaalsed geokomposiitmaterjalid, mis koosnevad heade tasapinnaliste veejuhtimisomadustega monokiudest südamikst ja vähemalt ühest separeerimis/ filtreerimisfunksiooni täitvast geotekstiili kihist. Peamiseks riskiks on geosünteedi pikemaajalise ekspluatsiooni käigus ilmevad tekstiili pooride ummistumine. Seetõtt kasutatakse geosünteetide tasapinnalist voolu enamasti lühiajaliste rakanduste korral. Vedelike ja gaaside mittesoovitud liikumise vältimiseks kasutatakse geosünteetilisi materjale: Geomembraane