2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs, mitmeid funktsioone. 4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi. Keskaju: Suhteliselt väike ajuosa; selle sees kulgeb keskaju veejuha e. ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige peenem läbipääs ajuvedeliku teel (kui umbub, siis vesipea!) Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad (orienteerumine jne.) Veejuhast allapoole jäävaid osi nim. ajujalakesed pedunculi cerebri, siin on palju automaatsete liigutuste juhtimise keskusi (punatuum, mustaine jne. jne.) Tagaaju: koosneb kahest suurest osast: a.Ajusild pons: suuremas osas koosneb juhteteedest, mis ühendavad seljaaju ja väikeaju teiste ajuosadega. b
kujulise soonpõimiku – plexus ventriculi quarti (C22) on 3 ava, mis ühendavad ajuvatsakestesüsteemi subarahnoidaalõõnega: 1. apertura mediana (C23) – all keskel 2. aperturae laterales (C24) – külgsopiste piirkonnas KESKAJU - MESENCEPHALON - siseõõs muutunud kitsaks keskajuveejuhaks – aquaeductus mesencephali (A1) JAOTUS 1. Tectum mesencephali (A2) – keskajukate – paikneb veejuhast dursaalsemalt 2. Pedunculus cerebri (A3) – suurajujalake – veejuhast ventraalsemalt Pars doralis ehk tegmentum mesencephali (A4) – keskajukatend Pars ventralis ehk basis pedunculi (A5) – suurajujalakese põhimik VÄLISRELJEEF TECTUM MESENCEPHALI - koostises on katteplaat – lamina tecti (B6) - mille on 2 paari künkaid: colliculi superiores (B7) – ülakünkad, suhteliselt suuremad ja lamedamad
annaabi.ee 
