Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid
[9]
Rohkem kui 1100 km2 suurusel alal ei tooda maapind enam joogikõlblikku põhjavett, vaid
joogikõlbmatut "turbavett", millesse aeg-ajalt võivad sattuda ka mürgised ühendid (nt
kantserogeenne benspüreen). Ida-Viru linnastunud põhjaosas pole ilmselt enam lootustki
kohalikku põhjavett tarbida. Vasavere veehaaret ähvardab suurenev sulfaatide reostus,
sügavad pindmise reostuse eest kaitstud põhjaveekihid on kõrge mineralisatsiooniga ning neis
leidub radioaktiivseid elemente. [9]
Veeinseneride vanade vigade tõttu pumbatakse neist välja nii palju vett, et see on tekitanud
soolase merevee sissetungimise ohu. Põhimõtteliselt elame me maalapil, mis võiks toota
puhast joogivett ka ekspordiks, tegelikult joob pool meie elanikest varsti põhjavee asemel
puhastatud kallist ja põhjaveest selgelt halvema kvaliteediga pinnavett. [9]
Põlevkivikaevanduste all olev maa moodustab arvestatava osa Ida-Viru territooriumist. Jõhvi