"veeimamist" - 1 õppematerjal

Puittaimede ehitus ja talitlus

sulgemine reguleerib transpiratsiooni intensiivsust. Lehtedes ja okastes asub palju väikesi õhulõhesi, mis asuvad enamasti nende alumisel pinnal ja moodustavad 0,5-2% lehe või okka pinnast. Õhulõhede kaudu toimub süsihappegaasi tungimine lehtedesse ja nende kaudu toimub ka vee aurumine assimilatsiooniaparaadist. Õhulõhesid ümbritsevad sulgrakud on omapärase ehitusega – nende õhulõhepoolsed rakuseinad on paksemad kui välimised rakuseinad. Sulgrakkude välisküljed venivad pärast veeimamist rohkem välja kui siseküljed, muutudes kumeraks ning õhulõhe avaneb. Kui sulgrakkude siserõhk väheneb, rakud muutuvad sirgemaks ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (5-10%) aurustub ka lehepinda katva kutiikula (kattekoe) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada ja vältida asjatut transpiratsiooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega fotosünteesiks vajaliku CO2 koguse kindlustamisega õhulõhede kaudu. Vee imendumine juurestikku toimub peamiselt osmoosi