Pinnased ja muld
moraalselt vananenud. Ka olemasolevad süsteemid lähevad kiiresti kasutusest välja tehnika vananemise
tõttu. Eesti taludes on mõeldav vihmutuse rakendamine aianduses, köögiviljakasvatuses ja
kultuurkarjamaadel. Talude vihmutussüsteemid tulevad teisaldatavad voolikvihmutusseadmetega, need
süsteemid tasuvad end ära vähemalt viie aastaga. Talude vihmutussüsteemid on valdavalt väiksed (alla
10ha), seetõttu pole veehankimisega probleeme olemasolevate veehoidlate (89tk), järvede, jõgede ja
ojade ääres. Üldse oleks Eestis võimalik vihmutada ilma äravoolu reguleerimata 110tuh/ha. Lähemal ajal
on täiesti reaalne 10tuh/ha. Suurtalude (karjakasvatus) puhul on vaja karjamaid vihmutada suurematel
pindadel (50ha 100 pealise piimakarja jaoks). See tingib juba täiuslikuma ja kallima süsteemi rajamist,
mis meie oludes tasub end ära 6-8 aastaga
IV Teema. Veega seotud infrastruktuur asulates
annaabi.ee 
