Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded. Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks: · Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad. Kalda sisse tehakse kaldakaev st et sissevool veehaardesse on külje pealt ja · Sängiveehaarded kasutatakse veekogude puhul, millel on lauged kaldad. Torustik paigaldatakse veekogu põhja ning kalda sisse tehakse kaev, kuid see viiakse nii kaugele, et see ei jääks jõkke/järve. Sissevool toimub veekogu põhjast. Põhjaveehaardeid kasutatakse arteesiavee, pinnasevee, allikavee ja infiltratsioonivee haaramiseks. Põhjaveehaaretena kasutatake: · Vertikaalveehaardeid (millena on kasutatavad salv- ja puurkaevud. Salvkaevud
I piirangute vööndina käsitletakse ala, millest üldjuhul piisab mikrobioloogilise reostuse kaevu jõudmise vältimiseks. Enamik mikroorganisme sureb pinnases ja põhjaveekihis 50100 päeva jooksul. II piirangute vööndi ulatus arvutatakse, arvestades 400 ööpäevast aega reostunud vee jõudmiseks puurkaevu, või siis määratakse veehaarde toiteala 25% pikaajalise veevõtu juures. II piirangute vöönd peaks tagama reoainete lagunemise ja lahjenemise enne veehaardesse jõudmist. III piirangute vöönd on ala, mis reaalselt mõjutab antud veehaarde vee kvaliteeti ka põhjavees mittelagunevate ainetega (näiteks kloriid, mürkkemikaalid, nitraadid aeroobses veekihis). 16 Joonis 8 Paide veehaarde arvutatud piirangute vööndid ja situatsioon aastal 2001 Vajalike ja võimalike piiranguvööndite ulatus varieerub suurtes piirides. Paide
annaabi.ee 
