nõlvadel · Vee vooluteede kindlustamine [3.] katsevallid Tim McCabe Terrasspõllud [6.] Erosioon Eestis Eesti tingimustes looduslik erosioon väga väike. · Valdav on tuuleerosioon (suurem Lääne-Eestis ja saartel) · Veeerosioon esineb piiratud aladel (Lõuna-Eesti küngastel) [2.] · Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga · Põhja-Eestis ulatuslik mullamassi ümberpaigutamine [4.] Kasutatud allikad: 1. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T. (1996) Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Erosioon. [WWW-materjal] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon (vaadatud: 19.03.13) 3. Penu, P. (2006) Eesti muldadest põllumehele [WWW-materjal] http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf (vaadatud: 22.03
Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt. Tuuleerosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna LääneEestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuuleerosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga või erandlikult ka tasastel maadel, kitsastel kraavidest piiratud põlluribadel, mida ülekaalukamalt on küntud keskele kokku. PõhjaEesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk, leostunud..