Martin Lutheri panus kooli ajalukku
keelt (ladina, kreeka ja heebrea keel) koos saksa keelega, ajalugu, laulmine, instrumentaalne
muusika ja matemaatika.
Ta soovitas koolide juures asuvate raamatukogude jaoks nelja liigitust: piiblid ladina, kreeka,
heebrea, saksa jt keeltes; kirjandus ilmalik ja kristlik, mis toetab grammatika õpetamist ja
sellega avab ligipääsu jumalasõnale; kunstide ja teaduste kogumid; õigusteadust ja meditsiini
puuduv kirjandus.
Luther andis nõu, et koolis peaks veedetama vaid tund või kaks päevas ja seejärel suunduma
koju koduste ülesannete juurde. ,,Mu eesmärk on, et õppimine ja praktiline töö käiksid
käsikeäs, nii kaua kui poisid noored suutlikud mõlemat korraga tegema." Kindlasti oli selline
süsteem tolle aja inimestele vastuvõetavam, sest enamusel oli oma majapidamine, mis vajas
kõigi abikätt.
Luther ei lakanud kunagi üksikasjalikult selgitamast hariduse tõhusust ja ülistamist õpetaja