Vahemeri referaat
Aadria mere põhjaosas 36–37
‰, Küprosest idas üle 39 ‰. Läbi Gibraltari väina voolab pinnal magedam ja kergem vesi
5
Vahemerre, sügavamal raskem ja soolasem Atlandi ookeani. Vahemere vesi on helesinine,
läbipaistvus kuni 60 m.
Soolsus veepinnal suureneb läänest itta, aga põhjaosas on soolsus suurem kui lõunaosas. See on
tingitud levimisest mööda lõunarannikuid vähem soolased aatlandi veedest.
Levandi ja Egeuse meres on kõige kõrgem soolsus, mille põhjuseks on intensiivne aurumine.
Talvel on soolsus sama nagu suvel.
Sesoonsete muutuste suurus veepinnal on umbes 1‰ . Talvel tuulte ja konvektsiooni segamise
tagajarjel tekib ühesugune soolane kiht. Madalkihtides soolsus peamiselt ei muutu ja jääb
samaks 38.4-38,9 ‰ vahel.
Vahemere valgala pindala on üle 5 miljoni km2. See hõlmab Niiluse ja Liibüa rannikualade,
millest kumbki on aktiivne osade drenaaž basseinis