Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla protsess, kus sademete veedega uhutakse mullaprofiilis alla poole vees lahustuvad mineraalsoolad. Soostumine-esineb liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus taime osakesed ei kõdune, vaid neist tekib turvas. Gleistumine-niiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus tekivad huumushorisonti sinikas/rohelised gleilaigud või huumushorisondi alla kitsas gleihorisont. Ohustavad tegurid-karjäärid, majade ehitamine, teede ehitamine, vee erosioon.
Igas majapidamises kaasaarvatud ka vaesemates oli mingit sorti nõu ja pesemiseks mõeldud vahend, mis võimaldas egiptlastel ennast igapäevaselt pesta (Mark, 2017). Pesemise all mõeldi küll jalgade, käte ja näo pesu, kuid keha ja juukseid pesti ka mitu korda nädalas (Mark, 2017). Nad kasutasid ka omamoodi deodorante ja parfüüme, et paremini lõhnata (Mark, 2017). Suu hügieen oli samuti tähtis ning hambaid pesti ka regulaarselt kindlate ainetega ning suud loputati eriliste veedega(Mark, 2017). 1.2 Hügieen keskajal ( 13.saj. pKr -16.saj pKr) Keskajal kannatas hügieen kõva allakäigu all. Erinevad avalikud vannid ning akveduktid jäeti unarusse ning nad hävinesid. Samuti hakkas laialdaselt levima usk, et vesi on kehale paha. Nimelt vara-keskajal usuti, et inimene on terve kui tema keha neli põhi vedelikku on tasakaalus, nendeks on mustsapp, kollanesapp, veri ja lima. Neid nelja vedelikku mõjutas ka keskkond ning usuti,
annaabi.ee 
