Inimestel eksisteerib nagu teistelgi loomadel karjainstinkt. Me vajame kedagi enda kõrvale, inimesed ei suuda üksinduses elada, nagu paljud loomad ja taimedki, kes vajavad elutegevuseks ka teist looma või taime enda kõrvale. Inimestel on suur vajadus kellegi toeks, keegi kes meid toetaks ja keegi, kes meid kuulda võtaks. Meil on vaja oma tundeid teistega jagada. Oma tunnete jagamine teistega pakub meile nagu mingit rahu ja samas sütitab ka enesekindlust. Suurema aja meie elust veedamegi me kellegi seltsis, olgu see siis tööl olles, koolis õppides, sporti tehes või lihtsalt tänavapeal jalutades. Alati on ka erandeid, sest on ka neid inimesi, kes armastavad üksindust ja veedavad pigem üksi aega, kuid mida on raskem mõista, sest koos on kindlam ja ka lõbusam. Koos aega viites õpib inimene ka rohkem võibolla rohkem kui kooliski, omavahel teadmisi jagades jääb see paratamatult paremini meelde.
rikkust? Ma leian, et kõik negatiivsed etapid elus tulebki läbida selleks, et mõista ükskord elu tõelist tähendust vaimset rahulolu. Raha ning võim minu hinnangul sinna ei kuulu. Ometi on isiksusi, kes minuga ei nõustu. See ongi meie, inimeste, eripära ja ainulaadsus - mõtete ja vaadete paljusus. On huvitav mõelda, kui tähtis on iga inimese jaoks teine inimene. Me kõik oleme tundnud vajadust kellegagi koos olemiseks, rääkimiseks ja lihtsalt hoidmiseks. Suure osa oma eluajast veedamegi just inimeste seltsis,keskel, olgu see siis tööl, kohvikus lõunatades, tänaval liigeldes või koolis õppides. Minu jaoks on selge, et teised inimesed pakuvad tuge ja täiendavad mind seestpoolt millegi erilisega, millele ma ei oska nime anda. Ma olen tundnud, kuidas mõne inimesega koos ühes ruumis olles on niivõrd hea aura ja vaikusetasakaal, mis annab positiivsust ja mõtteid pikemaks ajaks. Üheks näiteks julgen tuua oma eetika õpetaja Eenok Haamri, kes on usklik inimene
annaabi.ee 
