1900 asus Lenin elama välismaale. Peamised elukohad olid Sveitsis, Austria- Ungaris,Inglismaal ja Prantsusmaal. Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks. Nendega lubas Lenin suhted igaveseks katkestada. 1917 elas Lenin Sveitsis,aga siis sai ta kuulda Veebruarirevolutsioo nist ja hakkas otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. 7.novembril 1917 olid
Vene tsaaririigi allakäik võimaldas Tegelikult hakkas riik toimima alles taotleda kodanikuõigusi ja saada osa sama aasta novembris, kui Saksamaal oma maa valitsemisest. Mõte rahvus- puhkenud revolutsiooni tagajärjel likust autonoomiast demokratiseeru- lõppes Saksa okupatsioon. va Vene riigi koosseisus süvenes pärast Veebruarirevolutsiooni. Esimese maailmasõja ajal (19141918) Vene sõjaväkke mobiliseeritud eestlased koondati pärast Veebruarirevolutsioo- ni rahvuslikult meelestatud eesti polii- tikute ja sõjaväelaste initsiatiivil kodu- maale rahvusväeosadesse. Hoolimata Vene armee laostumisest suudeti rah- vusväeosadest moodustada distsipli- neeritud ja võitlusvõimeline väekoon- dis, keda juhtisid suurte kogemuste ja hea haridusega eestlastest kutselised ohvitserid. Alguses loodi 1. Eesti polk (ülem Aleksander Tõnisson) ja hiljem teised üksused. 1917. aasta lõpus koon- dati kõik rahvusväeosad Eesti Divii-
annaabi.ee 
