Kriisi küpsemine Venemaal: 1917.a alguseks oli Vene jõudnud revol.lävele.1.Rahutused sõjaväes. 1917.a-ks oli Vene kaotanud üle6 milj. sõduri. 2. Majanduslik kaos. Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust. 3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov
Kõige verisemad sündmused leidsid aset Balti sõjalaevastiku peamistes asukohtades- Kroonlinnas ja Helsingis. Madruste hulgas puhkes mäss stiihiliselt, oli suunatud ohvitseride vastu, tagantjärele vaadates tapeti ilma igasuguse põhjuseta. Kroonlinnas tapeti Kroonlinna merekindluse komandant admiral Vireen, Helsingis Balti laevastiku ülemjuhataja Nepenin. Helsingis oli ohvitseridele tõsine ajujaht. Vaatamata veristele sündmustele teadvustasid kaasaegsed veebruarirevol kui päikesepaistelist revolutsiooni. Vaimustus üle Vm oli suur, praktiliselt puudusid pol jõud, kes oleks revol vastustanud, parempoolsed keisritruud, polnud õnnelikud, aga ei plaaninud ka vastuaktsioone. Valitsus alustas kohe demokr reforme, likv demokr vabaduste piirangud, kaotati tsensuur, lubati erakondade tegevust, likv sandarmeeria ja ohranka, likv politsei tervikuna, selle asemele astus munitsipaalmiilits. Vabastati kõik poliitvangid valitsuse korraldusel. Kutsuti tagasi asumisele
annaabi.ee 
