inimvigade tõttu. Kaudne kahju tuleneb andmete kaitsevajadusest. Allpool on toodud mõned näited sellistest vigadest. - Töötaja unustab isikuandmeid sisaldavad lehed printerisse. - Konfidentsiaalset infot arutatakse kõrvaliste isikute kuuldeulatuses, näiteks läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide
saadab kirja teise serverisse, kus kasutatakse seda sama SMTP protokolli. Selleks, et kirja serverist küsida, ei sobi enam SMTP protokoll. Selleks on olemas POP3, IMAP4. Samuti võib selleks olla ka HTTP protokoll, kui kasutatakse veebil põhinevat meilisüsteemi. 16. DNS See on domeeninimede süsteem ehk nimeserverite süsteem. Serveritel on olemas nimed. Tallinna Tehnikaülikooli veebiserveri nimi on ,,www.ttu.ee", mis inimestel hästi meeles seisab. TTÜ veebiserveril on olemas ka IP aadress, mida ilmselt peast ei tea keegi, kuna neid arve on üpris keeruline meelde jätta. On olemas sellised andmekogud, kus on kirjas kindlatele nimedele vastavad IP aadressid. See on üle maailma hajutatud andmebaas ja DNS on tegelikult ka rakenduskihi puhul DNS kui protokoll. Nimede süsteem võib olla ühel tasemel või hierarhiline. Ühel tasemel tähendab seda, et nime on ainult üks ainuke komponent ja see peaks tagama unikaalsuse. Sellist on väga keeruline leida.
annaabi.ee 
