Tiit Lauk humanitaar
temaatiline määratlus: “1. osa – Jazz-sümfoonilised teosed, 2. osa – Swing!” Mida Veebel
määratluse “jazz-sümfooniline” all silmas pidas, on raske arvata. See võis tähendada seda, et
kasutati vanemaid, vähem svingivaid seadeid, või ka seda, et neis oli suurem osatähtsus
keelpillidel ja väiksem rütmil. Kõne alla võib tulla ka variant, et sõna “sümfooniline” on sisse
toodud hoopis kriitikute lepitamiseks. Reaalne on veel üks hüpoteetiline oletus – Veebelini
võis olla jõudnud info progressiivse džässi (mida kutsuti ka sümfooniliseks džässiks)
põhimõtetest ja ta üritas operatiivselt uue stiiliga kaasa minna. Selle oletuse vastu räägib siiski
fakt, et Stan Kentoni orkester tuli selle uue stiiliga avalikkuse ette alles 1941. aastal, samas on
selge, et sellele pidi eelnema teoreetiline arutlus (ajakirjanduses, raadios?), millega Veebel
võis kursis olla. Selle oletuse poolt räägib nüanss, et kuigi ka tema varasematel kontsertidel
annaabi.ee 
