Eesti hülged
sirge.
Sellisteks puhkudeks, kui loomad endast jälgi ei jäta või meeleldi vaatlejatele ei näita, on abiks
kaugjälgimise ehk telemeetria vahendid. Ent mere-elukaid on keeruline uurida ka nende abil.
18
Suurema osa ajast veedavad nad ju veepinna all, kust raadiosignaalid vastuvõtjani ei levi. Või
rändavad veeavarustel väljapoole jälgimisvahendite ulatust.
Kuid merejäljeküttide visadus on imetlusväärne. Viimasel aastakümnel on igapäevaelus oma
koha leidnud ja tarbeesemeteks saanud mobiiltelefon ning GPS-navigaator. Nende aparaatide abil
saab lahendada mõned varasema kaugjälgimise puudused: rannikul on mobiilsidevõrk alati
hüljeste puhkepaikade ,,vaateväljas" ning GPS-seade määrab vaadeldava objekti asukoha