Loodusõpetuse referaat - Eesti ilmastik
Veepiisad ja jääkristallid on seal
nii väiksed ja kerged,et justkui ripuvad õhus.
Sellepärast ei toogi iga pilv sadu. Sadama hakkab siis,kui piisakesed üksteisega kokku
põrgates liituvad ja muutuvad nii raskes,et enam
õhus ei püsi. Maapinnale langevat vihma,lund,lörtsi ja rahet nimetatakse sademeteks.
Eesti asub niisuguse koha peal,kus alatasa kohtuvad põhjamaalt siia jõudnud külm ja
lõuna poolt saabunud soe õhk. Külm ja tihe õhk
sunnib sooja ja veeaururikka õhu tõusama. Jahtuvas õhus tekib vee ülejääk,millest
sünnivad pilved. Mida tugevama jõuga kaks õhumassi
vastastikku suruvad,seda pikemat aega ja ägedamalt sajab.
Kui külm õhk liigub kiiluna sooja õhu suunas,jahtub viimane kiiresti. Veeaur
õhus tiheneb veepiiskadeks ja tekivad pilved,mis toovad
kaasa lühiajalise,kuid tugeva saju.
Sooja õhu pealetungil taganeb külm ja tihe õhk aeglaselt. Soe kerge õhk
annaabi.ee 
