Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Joonis 2.44.
Joonis 2.44 Erinevaid keldripõranda lahendusi (Veski 1948).
2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk
Eesti tingimustes on hoonete sokli- ja keldrikorruse konstruktsioonid pidevalt ümbritsetud
agressiivse keskkonnaga. Põhiline neist on vesi.
Maapinnaga kokkupuutuv konstruktsioon on mõjutatud erinevast vee- ja
niiskuskoormusest:
surveline vesi perioodiline või püsiv;
pinnaseniiskus, mis tungib läbi konstruktsioonimaterjali lahusedifusiooni või
veeaurudifusiooni tagajärjel;
kondenseeruv vesi ruumikonstruktsioonide sisepinnal;
risk olme ja kanalisatsiooni lekkeveekoormusele – soklikorrus on hoone madalaim
osa;
välised bioloogilised mõjurid (näiteks samblikud, vetikad, mis koguvad endasse
niiskust jne.);
hügroskoopsed soolad, mis liiguvad vee mõjul ja seovad endaga vett;
65
täiendavatest niiskes keskkonnas arenevatest bioloogilistest mõjuritest (näit