Ülemiste joodab tallinlasi
maksimaalse tootmisvõimsuseni. Samas ei läinud kogu vesi mõistlikuks kasutamiseks:
veevõrk oli halvas tehnilises korras, veekraanid jooksid pidevalt, puudusid veemõõtjad.
Kuna veepuhastusjaama tootmisvõimsus oli paika pandud pika perspektiiviga,
arvestades linnaelanike arvu kasvuks ca 2% aastas, siis oli selline vee tarbimine liig mis
liig. Linnavalitsus tõstis alates 1. jaanuarist 1928 vee hinda ja tarbijaid kohustati
paigaldama veearvesteid. See tõi kaasa vee tarbimise märgatava vähenemise kui
1928. aastal kasutati keskmiselt 21 700 m3 vett ööpäevas, siis 1934. aastal kõigest 17
000 m3. Tuleb päris tuttav ette?
Veepuhastusjaam sõja keerises
Sõda tõi jaamale suuri katsumusi. Punaarmee taganemisel Tallinnast 1941. aasta
augustis oli veepuhastusjaam määratud hävitamisele. Jaama kõik tähtsamad hooned
olid mineeritud, personal kamandati nn pikka koridori ja süütenöörid süüdati. Õhkijatel
annaabi.ee 
