õigeaegselt avastada või negatiivseid mõjusid minimeerida. Minimaalse kaitseabinõuna võib torude alla paigaldada drenaazivanni või renni, mille äravooluava viib ruumist välja. Selleks on soovitatav kasutada koridori, sest nii avastatakse võimalik toru kahjustus kiiremini. Veelekete ja ebatihedate torude varajaseks avastamiseks on õigustanud end lagede valgeks värvimine. Valikuliselt võiks paigaldada veeandurid koos automaatselt töötavate magnetviilidega. Nimetatud magnetventiilid tuleb paigaldada väljaspool ruumi või tsooni. Selleks, et ventiilid täidaks ka pärast elektrivoolu katkemist oma kaitsefunktsiooni, tuleb need sulgeda, kui nad pole voolu all. Täiendava või alternatiivse meetmena on soovitav kasutada automaatset drenaazi (vt M 1.14 Automaatne drenaaz). Kõik IT- ja tehnikaosakonna töötajad peaksid olema informeeritud, et kõrgete
aladest. Füüsilised turvameetmed peavad pakkuma maksimaalset kaitset ohtude eest, rünnete puhul aga peavad nad täitma ründe peletamise, tuvastamise ning tõrje või viivituse funktsioone. Seetõttu on asutuses vajalik tagada füüsiliste turvameetmete olemasolu, seda nii arhiivihoidlas, serveriruumis kui ka andmebaasides. Nii arhiivihoidla kui ka serveriruumi kaitseks peaks olema paigaldatud turvaalarm. Samuti peaks valvesignalisatsiooniga olema ühendatud veeandurid, niiskusandurid ning liikumisandurid, mille signaal peab ründe korral viivitamata vallandama asjakohase häire keskpuldis. Kuna tulekahjud on levinuimad õnnetused asutustes, peavad asjakohased ruumid olema varustatud tulekahju signalisatsioonisüsteemiga ning tasuks kaaluda ka automaatse tulekustutussüsteemi paigaldamist, mis peaks regeerima tulele automaatselt. Tulekahju signalisatsioonisüsteem peab viivitamata regeerima suitsule või muule põlemisproduktile.