Järvekaur ja tema käitumine
Ilmselt
kummalise liikumisviisi järgi kahel jalal kutsutakse rahvasuus neid kakerdajateks. Välimusele
ja muule iseloomulikule viitavad veel paljud teisedki nimed: kõvakael, põhjahani, persu,
päitshärg jne. Linnu järgi on nime saanud ka Kakerdaja raba.
Need linnud ei saa maapinnalt õhku tõusta, rahulikus piirkonnas vajavad nad 30-50 meetrit
avatud vett, et ilma tuule abita lendu tõusta. Tavapärane õhkutõusmine veest sisaldab
vastutuult vedrutamises ja seejärel mööda veepinda plätserdamises ning viimast äratõuget.
Kui vaja, lendavad Järvekaurid üle 10 km, et leida toitu. Kala, mis on kauride tavapäraseks
toiduks, püüdmiseks sukeldub lind kuni 45ks sekundiks, sügavuseni 3-6 m. Tiivad on lindudel
abiks ka sukeldudes. Sukeldumine toimub pea ees ilma raskusteta. Rändeks kogunevad linnud
väikestesse reisigruppidesse. Järvekaurid on päevase eluviisiga, toimetades enamus oma
tegemistest päevasel ajal.
annaabi.ee 
