Autode Ehitus.
Selle iseärasuseks on ülemise
õõtshargi puudumine. Käänmikku ja alumist harki või hooba ühendab sel juhul kuulliigend,
kuid käänmiku ülemine ots on amortisaatori silindriks, mis saab pöörduda ümber kolvivarre.
Vedru paikneb käänmiku ja auto kere vahel. Kere samasse kohta on kinnitatud ka varre
ülemine ots.
Hüdropneumovedrustuse korral, saavutatakse vetruvus gaasi kokkusurumisega hüdrosilindri
peal olevas ruumis, mis on tööõlist diafragmaga eraldatud. Iga vedrustuselemendi sees on
õlivoolu takistav klapp ning eraldi amortisaatorit vaja ei lähe. Soovi korral võib õli
juurdepumpamise või ärajuhtimisega muuta auto kliirensit ja vedrustuse jäikust.
Püstist kujuteldavat telge, mille ümber käänmik pöördub, nimetatakse pöördteljeks. See läbib
käänmiku mõlemat kuulliigendit või ühtib käänmikupoldi teljega. Küünalvedrustuse korral
ühtib pöördtelg amortisaatori teljega.
Pöördteljel on teatud külg- ja pikikalle