Esimesel juhul kujutatakse süsteemi komponente kontuuriga proportsioone arvestamata, kuid näidates nende ligikaudset paiknemist sõidukil. Teine võimalus on kujutada piduriseadet pneumaatikaskeemina kasutades vastavaid standardseid tingmärke. Piduriseadmega esmasel tutvumisel on esimene variant lihtsam, seepärast kasutame seda ka alljärgnevaltSõiduasend Veduk ja haagis ei pidurda. Kompressor varustab suruõhuga kõiki punast värvi torustikuga ühendatud süsteemi osasid. Vedruakude silindrid on täidetud suruõhuga ja seisupidur pole rakendunud. Sõidupiduri pidurikambrites on välisõhurõhk. Sõidupiduriga pidurdamine Vastavalt pedaalile vajutamise nurgale liigub suruõhk pidurikraani (6) I harust pidurdusjõudude regulaatorisse (10) ja aktiveerib selle. Pidurdusjõudude regulaatorist pääseb töörõhk tagasilla pidurikambritesse ja tagapidurid rakenduvad. Paralleelselt suunatakse pidurikraani II harust suruõhk esisilla pidurikambritesse ning esipidurid
õhukuivati balloonidesse (3 tk). Rõhuregulaatorklapp (GV) hoiab rõhu püsival suurusel avades nominaalrõhu saabudes kompressori sisselaskeklapi. Lisaks on iga ballooni koosseisus rõhu reduktsioonklapid, mis avanevad nominaalrõhust suuremal rõhul nt. 10 bar. · Sõidupiduri kontuuri tööst: Pidurimehhanismideks on kahesektsioonilised vedruakuga varustatud pidurikambrid. Pidurdusjõu saamiseks on tarvilik kas suurendada rõhku vedruakude sõidupiduri sektsioonides. Rõhu kasvu reguleerib pidurduskraan (FCV) ja releeklapp (RV) ning rõhu kiiret langust pidurduse lõppedes aitavad tagada kiirvabastusklapid (QRV) · Seisupiduri ahela rakendamiseks eemaldatakse käsipidurikraani abil rõhk seisupiduriahelast ning pidurimehhanismid rakenduvad tänu vedruaku vedru survele. · Mõlema pidurikontuuri õheagset rakendumist takistab harudevaheline kitseklapp (DPV).
annaabi.ee 
