19. saj naisterõivastus
Õukonnarõivastus pidi keisri
korralduse kohaselt olema väga luksuslik, õuedaamidel keelati kanda ühte kleiti kaks
korda. Naisterõivastust mõjutas ampiir eriti tugevasti.
Materjalid ja värvused. Alguses kleidid tihedast siidist või õhukestest läbipaistvatest
kangastest (musliinist), sel juhul võisid olla voodriga. Kaunistuseks kuld- ja
hõbeniitidega tehtud tikandid. Hiljem siid ja samet. Rõivastus värvilisem. Soosituimad
pastellvärvid, vedikud ja pealisrõivad heledate kleitide juures tugevad pompeippunased,
erkkollased, rohelised või violetsed.
Siluett: kõrge ja sihvakas, sirget sammast meenutav kontuur. Kleidi pihaosa ja seeliku
proportsioonid 1:7 või 1:6.
Kleit lühikese liibuva pihaosaga, vöökoht rinna all, läbilõike kohal seos või vöö,
seelikuosa volditud või kroogitud, langes vabade voltidena maani, sageli kleidid
slepiga. Voldid ja krooked paigutatud rohkem seljale. Varrukad erinevad: lühikesed
annaabi.ee 
