redutseerija element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone. redutseerumine protsess, mille käigus oksüdeerija liidab endaga elektrone. oksüdeerija element, mis redokreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone oksüdatsioon protsess, mille käigus redutseerija loovutab elektrone. lahus ühtlane aine, mis koosneb lahustist ja lahustatavast ainest. suspensioon vedeliksüsteem, kus vedelikku on piserdatud tahket ainet. emulsioon süsteem, kus tahkesse ainesse on piserdatud vedelta ainet. aerosool süsteem, kus gaasi on piserdatud vedelikku. vaht süsteem, kus gaasi on piserdatud tahket ainet. allotroopia ühe ja sama lihtaine erinevad esinemiskujud, näiteks süsinik teemandina ja grafiidina katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni kiirust. korrosioon aine hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, kus aine ühineb hapnikuga. eksotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus eraldub soojust
Sublimatsioon ehk sublimeerumine on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Protsessi käigus neeldub energia. Aastas aurab maakera pinnalt atmosfääri u. 518 600 km3 vett. Selline hulk vett loob veevarud atmosfääris. Kondensatsioon on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks. Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis tavaliselt sademete hulka kuuluvaks ka härmatist, kastet, halla ning vedelta ja tahket kirmet. Veevaru jääs ja lumes näitab, kui palju vett tekib, jää või lume sulamisel. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjavee äravool
annaabi.ee 
